Kaasaegsele linnaruumile on omane inimesekeskne lähenemine. Väikelinnades, nagu Rakvere, on sellise keskkonna loomine ühteaegu iseenesestmõistetav ning samas on loomise vajadust vaja teinekord isegi rohkem põhjendada. Puslepinkidega kujunduslahendus kaasaegse linnaruumi ilmestajana on selles kohas end eriti hästi õigustav. 2018. aasta uuendus Rakvere kesklinnast, jalakäijateala laiendusena keskväljakult Vallimäe poole, on sobiv kingitus EV 100 puhul!

Kui Parkali tänav sel kevadel ehitamisse läks, olin veidi skeptiline. Tekkis küsimus, et  kas see on piisav lahendus, et meelitada inimesi liikuma Keskväljakult Kirikupargi ja Vallimäe poole. Lisaks vähendas Parkali tänava jalakäijatealaks muutmine parkimiskohti ja raskendas seega autoga ligipääsu Rakvere linnavalitsusele (mis asub Targas Majas). Samas pooldan igati jalgsi liikumist ja mulle kui nn uusrakverelasele oli algselt siinsete inimeste komme igale poole autoga pääseda kummaliseks nähtuseks. 

2018. aasta kevadel korraldas linnavalitsus hanke Parkali tänava rekonstrueerimiseks (valgustus, katted, sadevesi). Linnaarhitekti Angeelika Pärna sisendiks on ala ilmestavad istutuskastidega puslepingid, mis sobivad kokku Targa Maja ees olevate lillekastidega. Pinkide idee sündis linnaarhitekti peas ning Rakvere Ametikooli õpetaja Raiko Kaasik, kes aitas endist Rakvere linnakunstnikku Teet Suurt kuulsate kuuseinstallatsioonidega, tegi pinkidele täpse joonise, mille järgi pingid ka valmist tehti (arvatavasti Rakvere Ametikoolis).

Pinkide materjaliks on veekindel tumeda viimistlusega vineer, millesse lõigatud augud jm ääred on värvitud erkroheliseks. Tagasihoidlik ja samas kena viimistlus laseb särada taimekastis kasvavatel taimedel ning samas juhib tähelepanu pingi ehitusele, mis on täiesti omanäoliseks lahenduseks linnakeskkonnas. Tavapärane on ju vaitud kataloogikaup, aga Kreisilinn Rakverele sobib just selline lahendus! Eriti tore on nende pinkide juures aga see, et peale vaadates ei ole näha ühtegi kruvipead ega muud metallist detaili ja pink püsib koos vineerist ühendussõlmede abil.

Pinkide asetuse (vaatesuuna) ja hoolduse kohapealt tekkis paar küsimust. Miks vaatavad pingid ainult ühele poole (Keskväljaku suunas) ning kuidas on ette nähtud pinkide ja selle ümbruse lumekoristus? 

Miks just need küsimused? Vaatesuuna puhul põhjendas linnaarhitekt valikut turvalisusega, kuna sellel jalakäijatealal oli algselt ette nähtud ühesuunalise läbisõidu võimalus suunaga Keskväljakult. See aga on ära muudetud liiklust korraldava märgiga ning tegelikult saab autoga sõita vaid kuni Art Hotelli väravani, mis asub piknidest veel päris kaugel. Seega pakuksin isiklikult siiski, et ühe rea pingid võiks keerata ümber nii, et saaks vaadata ka Vallimäe poole. Põhjenduseks vaadete mitmekesisus ning päikese nautimise võimalus.

Lumekoristuse teema selgub aga alles talvel kui lumi maas on. Hooldusjuhises on küll välja toodud, et lund tuleb lükata jalakäijateala servadest, kus takistusi ei ole ning pinkide eest. Kuidas hooldamine aga reaalselt välja hakkab nägema ning kas sahamehed-labidakuningad suudavad pingid terveks jätta, selgub hiljemalt kevadeks. Kindel on aga see, et kuna tegemist on nn omadisainiga, siis on võimalus samasuguste pinkide taastootmiseks olemas. 

Idee on tore ja loodan tõesti, et pingid peavad ajas vastu!